Nõudmised e-hääletuse vaadeldavaks muutmiseks esitati Riigikogule
E-hääletuse vaatlejate poolt 2023. aasta Riigikogu valimiste järel koostatud ja 31. märtsil avalikustatud nõudmised e-hääletuse vaadeldavuse tagamiseks esitati 4. juulil kollektiivse märgukirjana Riigikogule. Märgukiri avati allkirjastamiseks 17. mail ning kogus kuu ajaga Riigikogule esitamiseks vajalikud 1000 allkirja, allkirjastamine lõpetati 3. juulil, kui allkirju oli kogunenud 1068.
Märgukirja koostamisel osales kümmekond eri kogemuse ja taustaga e-hääletuse vaatlejat ajavahemikust 2011-2023, sh majandusministeeriumi 2019. aasta e-hääletuse töörühma liikmed Märt Põder ja Heldur-Valdek Seeder, 2023. aastal moodustatud ja e-hääletuse küsimusi uurima asuva Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjoni liige Ivo Kubjas jt.
“Märgukiri toob välja viis kõige põletavamat probleemi, millega e-hääletuse vaatlejad on praktikas põrkunud,” selgitab märgukirja üks algatajatest Märt Põder. “Kui soovime lõpetada igale valimistsüklile järgnevad üha intensiivsemaks muutuvad vaidlused, siis peab ka e-hääletamise tulemused tegema kindlaks avalikult ning vaatlejate kontrolliva pilgu all nagu see toimub pabersedelite puhul.”
Valimisvaatlejate viis nõudmist:
- Vaatlejatele tuleb anda vaidlustamisõigus avalikes huvides
- Seadmeid ja andmevooge peab saama vaadelda kogu e-hääletuse ulatuses
- Infotehnoloogilisi tegevusi tuleb käsitleda toimingutena
- Vaidlustamistähtajad peavad arvestama e-hääletuse eripäraga
- Teabele, koodile jm materjalidele tuleb tagada ajapädev ligipääs
Avaldus sai alguse 28. märtsil reaktsioonina riigikohtu otsustele ning nõudmised arutati läbi vaatlejate ja kaasamõtlejate omavahelise võrgusuhtluse käigus, algse teksti koostamisel ning kokkuleppimisel osalesid Märt Põder, Sulev Švilponis, Meelis Kerbo, Meelis Kaldalu, Virgo Kruve, Heldur-Valdek Seeder, Martti Randma, Ivo Kubjas, Kalevi Koplik, Günter Kits, Lauri Võsandi jt.